V I B U L A S K M I N E
Mis asi on vibulaskmine?
Vibu on läbi aegade olnud teada ja tuntud
kui relv, mis ei teinud pauku, aga vaenlase elavjõu liikumise peatamisel
noolterahega omas suurt efektiivsust. Maailmas on rahvaid, kus
vibulaskurid - nii sportlased, jahimehed kui ka sõjamehed – on väga
tunnustatud ja parimad laskurid on lausa rahvuskangelased. Infoallikad
teatavad, et USAs tegeleb vibulaskmisega enam kui 2 miljonit inimest.
Kuninglikuks spordialaks on vibulaskmine Inglismaal, rahvuslik spordiala
Mongoolias, Koreas, Jaapanis jne. Tänapäeva vibulaskmine on siiski kaugel
sõjapidamisest, küll on aga populaarne spordialana ja jahipidamise
võimalusena. Meie teada Eestis vibuga jahti pidada ei tohi, aga miks ei
võiks seda õigust taotleda?
Eestis pandi vibulaskmisele kui
spordialale alus 1960. a. Pärnus, sealt levis ala Tallinna ja Tartu. 1961.
a. asutati ENSV Vibuspordiföderatsioon, esimene NSV Liidus. Varaseimad
Eesti meistrivõistlused peeti sportvibudega laskmises 1962. a. Pärnus.
Tänapäeval teevad uute aladena jõudsaid samme plokkvibulaskjad ja
vaistuvibulaskjad. Sportvibu eristab teistest vibudest kindlasti sihiku,
mis on reguleeritav ja võimaldab sooritada väga täpseid tabamusi,
olemasolu.
Sportvibu on kaasaegse
kõrgtehnoloogia produkt, paljude täpset lasku tagavate manustega, efektse
välimusega ja mis seal salata – sageli ka mõtlemapaneva hinnaga.
Algõpetuseks ja lastele sobivad vibud on küll siiski kümneid kordi
odavamad.
Plokkvibu on oma olemuselt sarnane
sportvibuga, kuid olemasolev plokksüsteem tagab kordi suurema noole
algkiiruse, mis omakorda peab kindlustama suurema täpsuse laskmisel.
Märkida tuleb plokkvibu puhul ka mehhaanilist päästikut ja optilist
sihikut, mis sportvibude puhul on keelatud. Tänu plokksüsteemile on vibu
sihtimine staatilise koormuse all kergem, kuna jõud, mis laskurile
mõjuvad, on oluliselt väiksemad kui sportvibu puhul. Tipprelvade hinnad on
väga kõrged, kuid eksisteerib võimalus alustada laskmist oluliselt
lihtsama ja odavama plokkvibuga.
Vaistuvibu (barebow) üks olulisi
plusse on kahtlemata tema hind, mis nii mõnegi vibulaskmise huvilise juhib
ennekõike vaistuvibu juurde. Vaistuvibu on väga sarnane läbi aegade
enamuse poiste käest läbi käinud kuuseoksast valmistatud vibuga. Muidugi
oma arengu on teinud ka vaistuvibu, kus nüüd kasutatakse väga erinevaid
materjale alates plastikust ja lõpetades mitmekihiliste liimpuidust
koostatud vibuõlgadega. Vaistuvibul puudub sihik ja laskmine toimub
reeglina maastikul, metsas ehk ühesõnaga looduses, staadionil võisteldakse
harva. Sihtmärkideks on erinevad märklehed, mille kaugus ei ole reeglina
laskuril teada. See tuleb ise määrata. Kasutatakse märklehti loomade
kujutistega, mis jahihuvilistele on muidugi atraktiivne ja adrenaliini
verre toov. Maastikulaskmisvõistlustel saavad eraldi võistlusklassides
võistelda ka sportvibu ja plokkvibuga laskurid.
Kuna vibulaskmine on väga individuaalne
ala, siis julgeme soovitada proovida seda ala kõigil, kellel on normaalne
kehaline areng, hea nägemine ning kõigil spordialadel nii vajalik
keskendumisvõime ja suur tahtejõud. Vibulaskmisega tegelemisele ei sea
mingeid erilisi piiranguid laskuri iga. Siiski me ei soovitaks
vibuspordiga tegelemist alustada enne 10-aastaseks saamist. Edukate
vibulaskurite hulgas on aga kaugelt üle 60 aasta vanuseid mehi. Vibu
lastakse reeglina väljakutel, aga võib seda teha ka koduaias, jälgides
muidugi elementaarseid ohutusnõudeid.
Sportvibude klassis võisteldakse täna
põhiliselt harjutuses FITA-1 ( lühend tulnud Rahvusvaheline
Vibulaskmisföderatsiooni prantsuse keelsest nimetusest Fédération
Internationale de Tir á l´Arc e FITA ), kus naised lasevad 70+60+50+30
meetrit ja mehed 90+70+50+30 meetrit igal distantsil 36 noolt. Peale selle
on eriharjutused. Näiteks olümpiamängudel lastakse olümpiaring, on
spetsiaalsed distantsid lastele jne. Sportvibude ja plokkvibude märkleht
staadionivõistlusel on 10ringiline ja 5värviline. Talvel lastakse
tavaliselt lühidistantse – 18 m, 25 m (selgitatakse Eesti meistrid,
Euroopa ja maailmameistrid). Maailmas on uue spordialana populaarsust
võitmas nn suusa-vibulaskmine. Oma vanema venna biathloniga sarnasust omav
ala on Eestis stardiootel. Oleme asjast huvitatutega nõus koostööd tegema
ja vibulaskmise poole pealt erialast nõu andma. Kõik, kes arvavad, et
vibulaskmine võiks neile huvi pakkuda ja ei tea, kust otsast alustada,
võiksid pöörduda meie vibuklubisse või helistada tel 5041160. Üht-teist
klubi tegemistest leiate meie koduleheküljelt. Kõik, keda huvitab iidsest
relvast – vibust – laskmine, olete kutsutud meie klubisse infot saama ja
võib-olla ka koos harjutama.
Vibuklubi "Ilves" juhatus
|