|
PEATÜKK 7
MÄRKLEHTELASKMISE VÄLISVÕISTLUSE KORRALDUS
7.1. VÄLJAKU EHITUS
7.2. VÄLJAKU VARUSTUS
7.3. VÕISTLEJA ÜLDVARUSTUS
7.4. LASKMINE
7.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL
7.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE
7.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS
7.8. REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED
7.9. KOHTUNIKE TEGEVUS
7.10. ERIMEELSUSED
7.11. KAEBUSED
7.1. VÄLJAKU EHITUS
7.1.1. Välisväljaku ehitus
7.1.1.1. Väljak peab olema ristkülikukujuline, laskedistantsid mõõdetakse
täpselt punktist, mis on iga märklehe kollasest vertikaalselt alla, otse
laskejoone suunas. Kõikumised 90/70/60m distantsidel on lubatud ±30cm ja
50/30m distantsidel ± 5cm.
7.1.1.2. Laskejoonest vähemalt viis (5) meetrit tahapoole peab märkima
ootejoone. EVLis kolm (3) meetrit.
7.1.1.3. Igal matil peab olema number ja matid tuleb asetada püstjoonest
10- 15 kraadise kaldega laskejoonest vastassuunas nii, et kõik matid
jäävad võrdse kaldenurgaga.
7.1.1.4. Märklehe kollase keskpunkt peab olema 130cm kõrgusel maapinnast.
Kõrgusmõõtudes on lubatud ±5cm erinevusi ja sihtmärkide rivis peab
märklehtede kollane jooksma ühel kõrgusel.
7.1.1.5. Kui 30m distantsil kasutatakse sümmeetrilisi kolmnurkseid
mitmik-tsenterlehti (kohustuslik maailma meistrivõistlustel), siis peab
üksiku kolme tsentrit sisaldava lehe kese või ülemist ja kahte alumist
märklehte jaotava joone kõrgus olema 130cm (± 5cm) kõrgusel maapinnast ja
sihtmärkide rivis peab märklehtede kollane jooksma ühel kõrgusel.
7.1.1.5.1. Kui 30m distantsil kasutatakse nelja tsenterlehte, siis peab
kõrgemate märklehtede keskpunkt olema 162cm kõrgusel maapinnast ja
madalamate märklehtede keskpunkt peab olema 100cm kõrgusel maapinnast.
Ühekõrguseliste märklehtede punktitsoonide omavaheline miinimum kaugus on
10cm. Iga märkleht kinnitatakse mati ettenähtud veerandisse (vt raamat2,
lisa1- 80cm mitmikasetuse joonis). Märklehtede kollane peab sihtmärkide
rivis jooksma ühel kõrgusel.
7.1.1.5.2. Kui 30m distantsil kasutatakse kahte tsenterlehte, siis peab
märklehtede kese olema 130cm (± 5cm) kõrgusel maapinnast. Punktitsoonide
omavaheline miinimum kaugus on 10cm.
7.1.1.6. Kõik eridivisjoni ja -kategooria laskjad tuleb mahutada ühele
väljakule. Naiste ja meeste laskesektorid tuleb eraldada vähemalt 5m
eraldusalaga. Olümpiaringis on nõutav eraldusala ~10m. Kui võistlustel on
laskurite rühmi, kellede laskejooned ei ole samad, tuleb iga rühma jaoks
eraldada oma laskeala. Kõrvutiasuvate alade vahele tuleb jätta vähemalt
viis (5) meetrit vaba ruumi.
7.1.1.7. Matte tuleb varuda nii palju, et ühte matti ei laseks rohkem kui
kolm laskjat. Juhul, kui kasutuses olev väljak seda ei võimalda, võib ühte
matti lasta maksimum neli laskjat.
7.1.1.8. Iga mati vastu tuleb laskejoonele märkida punkt nii, et see jääb
suunas täpselt selle mati keskele. Samuti tuleb laskejoone ligidale
märkida matiga vastav number. Kui matti laseb samaaegselt kaks või enam
võistlejat, tuleb laskejoonele märkida nende laskekohad. Igale võistlejale
tuleb arvestada miinimum 80cm ruumi. Ratastoolis vibulaskjale tuleb
arvestada juurde lisaruumi.
7.1.1.9. Mattide vahele, alustades välja paremalt poolelt, märgitakse maha
vertikaalsed jooned laskejoonest kuni sihtmärgi joonele nii, et nad
jagavad väljaku ühte, kahte või kolme matti ja laskepaiku sisaldavateks
koridorideks.
7.1.1.10. Laskejoone ette tuleb märkida 3m joon (vt. p.7.4.5.1.)
7.1.1.11. Aladele, kuhu pealtvaatajatel on õigus tulla, tuleb püstitada
tõkendid (piirded), mis hoiavad vaatajad nende taga. Piirded peavad olema
vähemalt 20m kaugusel (EVLis 10m) väljaku külgedel 90m distantsil ja
piirete kaugust laskejoonest võidakse vähendada 10 meetrini. Nõnda tuleb
turvapiirde kauguseks 13m kui matid on viidud 30m distantsile. Piirded
peavad olema vähemalt 10m ootejoonest tagapool ja 50m kaugemal 90m
distantsist. Niimoodi kasvab turvaala 110 meetrini, kui matid viiakse 30m
distantsile. Vastavat 50m turvaala võib vähendada kui mattide taga
kasutatakse maavalli või muud kaitsvat rajatist (põõsad ja läbilaskev aed
ei sobi). Kaitserajatised peavad olema piisavalt kõrged, et peatada 90m
distantsil mattidest ülelastud nooled. Arvestama peab ka mattide taga
liikuvate inimeste põhjustatud võistlejate kontsentratsiooni häirimist.
7.1.1.12. Olümpiaringis lasevad naised ja mehed samadesse mattidesse aga
päeva eri aegadel. Väljalangemisringides paigutatakse matid lähestikku
asetatud paaridena. Finaaliringides on väljakul kaks (2) mattide paari,
üks paar kummalgi pool väljaku laskesektorite eraldusala.
7.1.1.13. Olümpiaringis peab tegema võistlusväljaku kõrvale pikisuunas
harjutusväljaku, kus võistlustel veel osalevad laskjad saavad harjutada
väljalangemis- ja finaalringide ajal.
7.1.1.14. Olümpiaringi võistkondliku võistluse ajal tuleb maha märkida
vähemalt 3cm laiune hästi nähtav joon ühe (1) meetri kaugusele laskejoone
taha (nn 1m joon).
7.1.1.15. 1m joone taha tuleb märkida alad (nn ruudud) võistlejatele ja
treeneritele (vt. raamat2, lisa1).
7.2. VÄLJAKU VARUSTUS
7.2.1. Märklehed
7.2.1.1. Välisvõistlustel kasutatakse kolme (3) suurusega märklehti:
-
122cm märkleht, 122cm diameetriga
-
80cm märkleht, 80cm diameetriga
-
80cm-tsenterleht (punkttsoonid 6- 10)
7.2.1.2. Märklehtede iseloomustus. 122cm ja 80cm märklehed on jagatud
viieks kontsentriliseks värvivöötmeks, millised on keskkohast loetuna
kollane, punane, sinine, must ja valge. Iga värv on veel õhukese joonega
(joon puudub sinise-musta ja musta-valge vahel) jagatud kaheks
samalaiuseks osaks, millega moodustub kümme samalaiust tulemusvöödet.
Nende vöötmete laius mõõdetuna kollase keskpunktist on 6,1cm 122cm
märklehes ja 4cm 80cm märklehes. Vööteid eraldavad jooned peavad
tervenisti asuma kõrgema väärtusega (sisemise) vöötme sees. Samuti peab
kõige välimine joon valgel vöötmel asuma tervenisti selle tulemusvöötme
sees. Nii 122cm kui ka 80cm märklehtedes võivad joonte laiused olla
maksimaalselt 2mm. Märklehe tsentrit nimetatakse “pinhole” (“nõelaauk”) ja
selle märgistamiseks kasutatakse väikest “x” (rist), mille joonte laius ei
või ületada 1mm ja pikkus 4mm. Sisemine kümne ring (märgitakse
arvestuskaardile X-na) on 122cm märklehtedel 6,1cm diameetriga ja 80cm
märklehtedel 4cm diameetriga ning on vajalik määramaks paremust ühesuguse
tulemuse puhul.
30m distantsil võib kasutada tsenterlehti (2, 3, 4). FITA
meistrivõistlustel peab kasutama kolmnurkse asetusega tsenterlehti.
Tsenterlehel on samad mõõdud, mis 80cm märklehel aga puuduvad
tulemusvöötmed 1-5. Välimine ring on seega helesinine 6 punktitsoon.
7.2.1.3. Märklehtede punktitsoonid: (vt. raamat2, lisa1- märklehed)
| Punktisumma |
Värv |
| 10 ja 9 |
Kollane |
| 8 ja 7 |
Punane |
| 6 ja 5 |
Sinine |
| 4 ja 3 |
Must |
| 2 ja 1 |
Valge |
7.2.2. Märklehtede suurus erinevatel laskedistantsidel:
| Vanusegrupp |
120 cm |
80 cm |
| Mehed, meesjuuniorid |
90 m, 70 m |
50 m, 30 m |
| Naised, naisjuuniorid |
70 m, 60 m |
50 m, 30 m |
| Kadetid-poisid |
70 m, 60 m |
50 m, 30 m |
| Kadetid-tüdrukud |
60 m, 50 m |
40 m, 30 m |
| Noored poisid |
50 m, 40 m |
30 m, 20 m |
| Noored tüdrukud |
40 m, 30 m |
30 m, 20 m |
7.2.3. Matid
7.2.3.1. Matid võivad olla ringikujulised või nelinurksed, kusjuures
esipind peab olema vähemalt 124cm igas suunas mõõdetuna. Matid peavad
olema kinnitatud väljakule nii tugevalt, et nad mitte mingites
etteaimatavates ilmastikutingimustes ei hakkaks kukkuma. Mattides ei tohi
olla kohti, mis vigastavad nooli.
7.2.3.2. Mattidel peavad olema märklehtede numbrid. Numbrid peavad olema
30cm kõrged ja nad peavad olema vaheldumisi paigutatud mattidele must
number kollasel põhjal ja kollane number mustal põhjal (nt must 1 kollasel
põhjal, kollane 2 mustal põhjal). Numbrimärgid tuleb asetada vastava mati
keskkoha ala- või ülaossa nii, et nad ei oleks märklehe ees.
7.2.4. Ajakontrollivahendid
7.2.4.1. Vahendid helisignaalid Laskmise juhil (vt. p.7.7.1) peab olema
laskmise kontrollimiseks, iga ajalimiidi alustamise ja lõpetamise jaoks
helisignaali andev seade või vile.
7.2.4.2. Visuaalselt jälgitavad vahendid Laskmise juhil peab laskude
sooritusaegade kontrollimiseks olema kasutada lisaks helisignaalile veel
mõni järgmistest visuaalselt jälgitavatest seadmetest: numbrinäiduga kell,
valgusfoor, lipud, tahvlid ja/või mõni muu lihtne nähtav seade.
7.2.4.3. Helisignaali ja visuaalse seadme vasturääkivuste puhul järgitakse
helisignaali.
7.2.4.4. Kasutatakse järgmisi vahendeid:
-
Tuled Tulede värvid on punane, kollane ja roheline loetletud
järjestuses nii, et punane on kõige kõrgemal. Vaid üks tuli korraga
võib põleda. FITA meistrivõistlustel sünkroniseeritakse tuled nii, et
esimene helisignaal vahetab samaaegselt tuled punaseks ja nullib
numbrinäidulise kella.
-
Digitaalkell Kasutades allesoleva laskeaja näitamiseks digitaalkella,
peab kella numbrite kõrgus olema vähemalt 20cm ja nad peavad olema
selgelt loetavad 100m kauguselt. Kella peab saama vajadusel seisata ja
nullida kella näit. Kellal peab olema sekundite tagurpidilugemine. Kui
kasutatakse digitaalkella, siis pole tulede kasutamine kohustuslik.
Kui nimetatud vahendeid kasutatakse koos, siis peavad need olema
omavahel sünkroniseeritud ning erinevuste puhul arvestataks
primaarsena digitaalkella.
-
Visuaalselt jälgitavad vahendid Visuaalsed märguandmisvahendid tuleb
paigutada võistlusplatsi mõlemale küljele ja vajadusel ka meeste ja
naiste laskesektorite eraldusalale nii, et seda näevad nii parema, kui
ka vasaku käelised võistlejad. Kui laskedistants on lühem, kui 30m
tuleb need paigutada laskejoone ette võistlusplatsi mõlemale küljele
ja samuti eraldusalale tingimusega, et kõik laskjad laskejoonel neid
näevad.
-
Duell-laskmiste indikaatorid
Duell-võistluses, lastes vaheldumisi, peab olema kasutusel kaks
erinevat tuleseadet (roheline/ punane), juhitavat numbrikella või muud
näitamisseadet, et saaks näidata kelle kord on lasta.
-
Tagavarasüsteem
-
Kui kasutatakse mõnda elektril toimivat seadet, tuleb käepärast
hoida mõnda käsitsikasutatavat seadet (tahvlid, lipud või muu), et
tehnilise vea ilmnedes saaks neid kiiresti kasutusele võtta. Tuled
ja/või digitaalkell ja tagavaravahendid on kohustuslikud FITA
meistrivõistlustel. (vt. p.3.1).
-
Tahvlid (tagavarasüsteemina) Tahvlite mõõdud peavad olema vähemalt
120x80cm. Tahvel peab olema kindlalt maasse kinnitatud ja kumbki
tahvli pooltest peab olema kiiresti nähtavaks keeratav. Tahvli üks
pool on kollane ja teine pool vahelduvalt kollaseid ja musti 20-25cm
laiusi triipe. Triibud peavad olema ca 45 kraadise nurga all väljaku
suhtes.
-
Lisaks kasutatakse EVL-is lippe Lipud peavad olema valmistatud hästi
nähtavast ühevärvilisest kangast. Lipp tuleb kinnitada vähemalt 100cm
pikkuse varre külge ja ta peab olema mõõtmetelt vähemalt 60x60cm.
7.2.5. Muu varustus (lisaseadmed) Alljärgnev varustus on kohustuslik FITA
meistrivõistlustel ja OM-l ning on soovitatav kasutada ka teistel
võistlustel võistluste tähtsuse ja korraldajate otsuste järgi:
7.2.5.1. Iga võistleja kannab seljal registreerimisnumbrit.
7.2.5.2. Laskmisjärjekorda näitav tahvel: A B C; C A B; B C A; jne. või
AB/CD; CD/AB; jne. kui kõik laskjad ei lase korraga. Tähed tahvlil peavad
olema nii suured, et võistlejad näevad neid oma laskmiskohalt ja tahvleid
peab olema kaks või enam.
7.2.5.3. Üks suur tulemuste stend, millega näidatakse vähemalt kaheksa
parema naise ja parema mehe summeeritud tulemust iga lastud noolteseeria
järel ja kvalifikatsiooniringis edasipääsuks vajalik punktisumma. Suurel
tulemuste tahvlil võib täiendavalt näidata kõikide osalejate summeeritud
tulemusi iga lastud noolteseeria järel.
7.2.5.4. Olümpiaringi väljalangemis- ja finaalringides peab võistleja
nimeplaadil nimele lisaks olema märgitud tema seljanumber
(individuaalvõistluse järgi) või võistkonnavõistluses riigi võistkonda
kuulumist näitav ametlikult tunnustatud kolmetäheline lühend. Plaat tuleb
panna igasse märklehte kõrvuti punkte arvestava seadega ja tähed plaadil
peavad olema vähemalt 25cm kõrged.
7.2.5.5. Olümpiaringi väljalangemisringis kasutatakse tulemustestendi
kirjete optimeerimiseks 3 kuni 4 numbri kohalisi käsitsi vahetatavaid
tulemustetahvleid. Võistleja või võistkonna kohta käsitsi vahetatavate
tulemustetahvlitega tulemuste näitamisel on need kinnitatud mattide
alaossa (või vastava mati ette maapinnale). Numbrite kõrgus peab olema
vähemalt 25cm.
7.2.5.6. Olümpiaringi finaalringis on vaja iga märklehe kohta üks
kaugjuhitav tulemuste tabloo, üks iga võistleja (võistkonna) kohta, millel
on ruumi kolme (3) üksiku lasu tulemuste jaoks ja kolmenumbriline ruum iga
matspartii jooksva üldsumma jaoks. Seal peab samuti olema ruumi võistleja
nime ja riigi kohta või võistkonna riigi kohta.
7.2.5.7. Finaalringides paigutatakse märklehtede juurde päevavarjud, et
neis saaksid kasutada kohtunikud, tulemuste arvestajad ja võistlejate
esindajad.
7.2.5.8. Lipud või mõni muu sobiv vahend, et tulemuste arvestajad
märklehtede juures ja võistlejad laskejoonel saaksid kutsuda kohtunikke.
7.2.5.9. Kergest materjalist ja hästi nähtavad (näit. kollane) tuulelipud
(tuule suuna ja tugevuse indikaatorid) kinnitatakse igale matile ülesse
keskkohta, 40 cm matist või märklehe numbrist kõrgemale, ükskõik kumb on
kõrgem.
7.2.5.10. Võistlusplatsil võib vastavalt võimlaustele kasutada ka
tuulesokki.
7.2.5.11. Tõstetud platvorm istekohaga laskmise juhi jaoks.
7.2.5.12. Suurematel võistlustel kasutada valjuhääldit. Omavaheliseks
suhtlemiseks ametnikele soovitav kasutada välitelefone või käsiraadioid
(walkie-talkie).
7.2.5.13. Piisavalt toole/ pinke ootejoone taga võistlejatele,
võistkondade kaptenitele, kohtunikele ja ametnikele.
7.2.5.14. Automaatset tulemuste näitamise vahendeid kasutatakse vaid
finaalringides.
7.2.5.15. On lubatud paigutada TV mini-kaamera märklehe tsentrisse.
7.3. VÕISTLEJA ÜLDVARUSTUS
7.3.1. SPORTVIBU divisjonis on lubatud järgmine varustus:
7.3.1.1. Vibu koosneb käetoest,
käepidemest (mitte läbi lastav) ja kahest painduvast õlast, mille otstes
on süvendid nööri kinnitamiseks. Vibu on koolutatud kasutades vaid ühte
nööri, mis kulgeb ühest nöörisüvendist otse teise. Laskmisel peab vibu
hoidma ühe käega käetoest samal ajal kui teise käe sõrmed veavad, hoiavad
ja vabastavad nööri. On lubatud mitmevärvilised vibu õlatoed ja valmistaja
tootemärgid ülemise õla sisepinnal. Õlatoel on lubatud kaaretoed
tingimusel, et need ei puuduta kätt ega käsivart.
7.3.1.2. Nöör võib olla tehtud mistahes
selleks valitud materjalist ja on sätestamata värvipiiranguga ning
limiteerimata kiudude arvuga. Nööril võib olla keskpunutis (pandaas)
tõmbesõrmede jaoks ja nokikoht (nokipesa), millele võidakse lisada punutis
noole noki paigalpüsimiseks ja selle koha täpseks fikseerimiseks võidakse
kasutada ühte või kahte noki fiksaatorit. Nööri mõlemas otsas on silmus,
mis pannakse vibu õlaotste nöörisüvenditesse vibu pinguldades. Lisaks
lubatakse nöörile üks kinnistus, mis toimib nina- või huulemärgina.
Vinnastatud vibul ei tohi ükski punutis lõppeda laskja nägemisulatuses.
Nööril ei tohi olla ühtegi muid lisasid (nt nööri diopter) ega märgistusi,
millest võiks sihtimisel abi olla.
7.3.1.3. Noolealus võib olla reguleeritav,
plunseriga (eri variandid), tingimusel, et nad ei ole elektroonilised ega
toimi elektriliselt ega neid ei saa kasutada sihtimisel. Vibule kinnitatud
noolealus ei tohi ulatuda nööri poole rohkem kui 4cm, mõõdetuna vibu
käetoe põhjast ehk “kurgust”.
7.3.1.4. Võib kasutada ühte tõmbepikkuse
indikaatorit (näit. klikker), mis toimib kuulmis- ja/või nägemisaistingul
aga ei tohi olla elektrooniline ega elektriliselt toimiv.
7.3.1.5. Laskmisel võib kasutada ühte
sihikut. Vibule kinnitatav sihik võib olla külg- ja pikisuunas
reguleeritav kui see vastab järgmistele nõuetele: sihik ei tohi sisaldada
prismat, läätse ega muud suurendavat või loodivat seadet ega rohkem kui
ühte sihtimispunkti; sihik ei tohi sisaldada elektroonikat või elektril
toimida; sihiku detailide üldpikkus ei tohi vibulaskja silmajoonel ületada
2cm va fiiberoptik sihikukirp, eeldusel, et see vinnastatud vibuga
sihtimisel ei jää tervikpikkuses vibulaskja silmajoonele, pakkudes nii
vaid illumineeritud sihtimispunkti. on lubatud sihiku pikendus; vibule
võib kinnitada plaadi või teibi kaugusmärkide tegemiseks aga see ei tohi
tekitada lisa sihtimispunkte laskja silmale.
7.3.1.6. Stabilisaatorid ja amortisaatorid
võivad olla vibule kinnitatud, kui nad:
- ei toimi nööri juhtidena;
- ei puuduta muud kui vibu;
- ei ole teistele laskjatele segavad
ega ohtlikud.
7.3.1.7. Nooled koosnevad torust,
nooleotsikust, nokist ja sulgedest/ või tutist. Nooled peavad olema
konstruktsioonilt sellised, et nad ei lõhuks ülemääraselt matte. Nooletoru
maksimum läbimõõt või olla 9,3mm kus nooleotsik võib olla kuni 9,4mm.
Kõikide laskjate iga nool peab olema märgitud laskja nimega või
nimetähtedega nooletorule. Konkreetses võistlusringis kasutatavad nooled
peavad olema märgistuselt, värvilt, sulgede ja nokide poolest ühesugused.
7.3.1.8. Sõrmekaitse, kas sõrmekaitsetupp,
kinnas, laskmise lapp või teip (plaaster), on lubatud nöörist
kinnipidavasse kätte, tingimusel, et see ei paku abi vibu vinnastamiseks,
hoidmiseks vinnastatud asendis ega lasu sooritamiseks. Sõrmekaitses võib
olla sõrmede klots vältimaks noole pigistamist. Samuti võib sõrmekaitsele
olla kinnitatud põse ankurplaat. Vibukäes võib olla tavaline kinnas või
midagi vastavat aga see ei tohi olla kinnitatud vibu käetoele.
7.3.1.9. Binokleid, teleskoope ja teisi
visuaalseid abivahendeid võib kasutada tabamuste määramiseks tingimusel,
et need ei ole takistuseks teistele laskejoonel asetsevatele
võistlejatele. Olümpiaringi võistkondlikus võistluses võivad treenerid
kasutada neile määratud ruudus käsibinokleid. Meditsiinilisi prille,
laskmise prille ja päikeseprille võib kasutada aga neis ei tohi olla
mingeid lisasid sihtimise hõlbustamiseks (nt lisa mikrolääts, märgid,
täkked). Meditsiiniiste prillide lääts, mida ei kasutata sihtimisel, võib
olla kinni teibitud või muud moodi kaetud. Võib kasutada silmaklappi.
7.3.1.10. Muud lubatud abivahendid:
randmepael, nöör vibu pingestamiseks, randme- ja rinnakaitse, nooletupp,
abivahend noolte puhastamiseks ning jalamärgid, mis ei ole rohkem kui 1cm
maast kõrgemad. Samuti on lubatud õlasäästjad, kolmjalad teleskoopidele
(need võib jätta laskejoonele tingimusel, et need ei takista teisi
võistlejaid). Laskejoonel kasutatavale varustusele võib kinnitada mitte
elektroonilisi/ elektrilisi tuule indikaatoreid (nt kerglint). Ootejoone
taga võib kasutada elektroonilisi/ elektrilisi tuule indikaatoreid.
7.3.2. FITA STANDARDVIBU divisjonis on
lubatud varustus vastavalt punktile 7.3.1. järgmiste täienduste ja/või
modifikatsioonidega: vt. FITA raamat2, p.7.3.2
7.3.3. PLOKKVIBU divisjonis on lubatud
järgmine varustus ja lisavarutus tingimusel, et seal puuduvad mis iganes
elektroonilised ja/ või elektril toimivad osad:
7.3.3.1. Plokkvibu (võib olla ka
läbi-lastava käepidemega) on vibu, kus vinnastamisel on tõmbetugevus
muutuv tänu plokirataste süsteemile. Vibu vinnastatakse vibunööri ja
vibutrossidega. Võistlusvibu maksimaalne tõmbe raskus ei tohi ületada 60
naela. Vibul on lubatud trossi juhtoru kasutamine.
7.3.3.2. Vibunöör võib olla tehtud
mistahes selleks valitud materjalist ja on sätestamata värvipiiranguga
ning limiteerimata kiudude arvuga. Nööril võib olla keskpunutis (pandaas)
tõmbesõrmede või päästiku jaoks ja nokikoht (nokipesa), millele võidakse
lisada punutis noole noki paigalpüsimiseks ja selle koha täpseks
fikseerimiseks võidakse kasutada ühte või kahte noki fiksaatorit. Lisaks
lubatakse nöörile erikinnistusi nagu nina- või huulemärk, diopter, diopter
“liini-hoidja”, läbilastav vibunöör jne.
7.3.3.3. Noolealus võib olla reguleeritav
aga ei tohi olla elektrooniline ega toimida elektril. Noolealuse
kokkupuutepind noolega ei tohi ulatuda nööri poole rohkem kui 6cm,
mõõdetuna vibu käetoe põhjast ehk “kurgust”.
7.3.3.4. Võib kasutada tõmbepikkuse
indikaatorit, mis toimib kuulmis- ja/või nägemisaistingul aga ei tohi olla
elektrooniline ega elektriliselt toimiv.
7.3.3.5. Vibu külge kinnitatud sihik võib
olla külg-ja piisuunas reguleeritav, sellele võib olla installeeritud lood
ja/või suurendav lääts ning/ või prisma. Ei ole lubatud elektroonilised
ega elektril toimivad osad. On lubatud vibu sihiku pikendus ning
sihikukirp võib olla fiiberoptiline.
7.3.3.6. Stabilisaatorid ja amortisaatorid
ei tohi:
- toimida nööri juhina;
- puudutada midagi peale vibu;
- ohustada ega takistada teisi
võistlejaid laskejoonel.
7.3.3.7. Nooled koosnevad torust,
nooleotsikust, nokist ja sulgedest/ või tutist. Nooled peavad olema
konstruktsioonilt sellised, et nad ei lõhuks ülemääraselt matte. Nooletoru
maksimum läbimõõt või olla 9,3mm, kus nooleotsik võib olla kuni 9,4mm.
Kõikide laskjate iga nool peab olema märgitud laskja nimega või
nimetähtedega nooletorule. Konkreetses võistlusringis kasutatavad nooled
peavad olema märgistuselt, värvilt, sulgede ja nokide poolest ühesugused.
7.3.3.8. Sõrmekaitse, kas sõrmekaitsetupp,
kinnas, laskmise lapp või teip (plaaster) on lubatud nöörist
kinnipidavasse kätte vibu vinnastamiseks, hoidmiseks vinnastatud asendis
ja lasu sooritamiseks. Samuti on lubatud kasutada päästikut aga see ei
tohi olla elektrooniline/ elektriline ega kinnitatud/ ühendatud vibuga.
Võib kasutada sõrmede klots vältimaks noole pigistamist. Sõrmekaitsele
võib olla kinnitatud põse ankurplaat. Vibukäes võib olla tavaline kinnas
või midagi vastavat aga see ei tohi olla kinnitatud vibu käetoele.
7.3.3.9. Binokleid, teleskoope ja teisi
visuaalseid abivahendeid võib kasutada tabamuste määramiseks tingimusel,
et need ei ole takistuseks teistele laskejoonel asetsevatele
võistlejatele. Võistkondlikus olümpiaringis võivad kohtunikud oma
kohtuniku ruudus kasutada käsibinokleid. Meditsiinilisi prille, laskmise
prille ja päikeseprille võib kasutada aga neis ei tohi olla mingeid
lisasid sihtimise hõlbustamiseks (nt lisa mikrolääts, märgid, täkked).
Meditsiiniiste prillide lääts, mida ei kasutata sihtimisel, võib olla
kinni teibitud või muud moodi kaetud. Võib kasutada silmaklappi.
7.3.3.10. Muud lubatud abivahendid:
randme- ja rinnakaitse, randmepael, nooletupp (vööl või maapinnal),
abivahendid noolte puhastamiseks ning jalamärgid, mis ei ole rohkem kui
1cm maast kõrgemad. Samuti on lubatud õlasäästjad, kolmjalad
teleskoopidele (need võib jätta laskejoonele tingimusel, et need ei
takista teisi võistlejaid). Laskejoonel kasutatavale varustusele võib
kinnitada mitte elektroonilisi/ elektrilisi tuule indikaatoreid (nt
kerglint). Ootejoone taga võib kasutada elektroonilisi/ elektrilisi tuule
indikaatoreid.
7.3.4. Kõikide divisjonide võistlejatel on
keelatud kasutada igasugust elektroonilist kommunikatsioonivahendeid ja
kõrvaklappe ootejoone ees. Ainult Olümpiamängudel võib Orgkomitee nõuda
elektrooniliste kommunikatsioonivahendite kasutamist.
7.4. LASKMINE
7.4.1. Võistlejad lasevad nooli kolme (3) või kuue (6) noole seeriatena.
7.4.1.1. Laskmine sooritatakse ainult ühes
suunas.
7.4.1.2. Välisvõistlustel lastakse
FITA-ring kas ühel päeval või kahel järjestikusel päeval. Teisel juhul
lastakse pikad distantsid esimesel päeval ja lühikesed distantsid teisel
päeval või vastupidi.
7.4.1.3. Kahekordne FITA-ring lastakse
kahel või neljal järjestikusel päeval.
7.4.1.4. Kui võistluste kavasse kuulub
FITA-ringile lisaks muid ringe, millised kas tervenisti või osaliselt
lastakse samal päeval, siis FITA-ring lastakse alati esimesena.
7.4.1.5. Olümpiaring lastakse artikkel
4.4.14 järgi ja FITA on avaldanud publikatsioonid “Vibulaskmise
märklehtelaskmise välismeistrivõistluste kirjeldus” ja “FITA Olümpiaringi
kirjeldus kasutamiseks olümpiamängudel”.
7.4.2. Võistlejate laskmise aeg on
limiteeritud.
7.4.2.1. Kolme (3) noole seeria jaoks on
laskjatel kasutada laskeaega maksimaalselt kaks (2) minutit ja kuue (6)
noole seeria jaoks maksimaalselt neli (4) minutit.
7.4.2.2. Kui võistleja laseb noole enne
või pärast määratud laskeaega või vales järjestuses, arvestatakse nool
lastuks aga tühistatakse tal selle seeria kõige kõrgem punktitabamus.
7.4.2.3. Nool, mis lastakse
võistlusväljakul peale seda, kui laskmiste juht on harjutuslaskmise
lõpetanud või kui see lastakse seeriate/ distantside vahelise pausi
ajal, arvestatakse see lastuks järgmise seeria arvelt ning omakorda
tühistatakse seeria kõige kõrgema tulemusega punktitabamus (vt. p.
7.6.2.2.)
7.4.2.4. Kui on tekkinud rike
varustuses, peab laskja laskejoonel üles tõstma punase lipu ja astuma
laskejoonelt tagasi. Varustuse parandamiseks võidakse anda lisaaega.
Laskja saab määratud arvu laskmata nooli lasta esimesel võimalusel
kohtuniku kontrolli all (vt. p. 7.5.1.5.)
7.4.2.5. Varustuse parandamise aeg ei
tohi võistluse jätkamist viivitada rohkem, kui 15 minutit.
7.4.2.6. Laskmiste alustamisel ilmnenud
ootamatu meditsiinilise probleemi korral, on meedikutel aega kuni 15
minutit võistleja kontrollimiseks, probleemi selgitamiseks ning
otsustamiseks, kas võistleja saab jätkata ilma meditsiinilise abita.
Võistleja sooritab laskmata arvu noolte laskmise esimesel võimalusel
kohtunike kontrolli all 15 minuti jooksul.
7.4.2.7. Olümpiaringi väljalangemis- ja
finaalringis ei anta lisa laskeaega tehnilise rikke tõttu ega ootamatute
meditsiiniliste probleemide abi andmiseks, kuid see laskja võib lahkuda
laskejoonelt varustuse parandamiseks või vahetamiseks ja tulla tagasi
laskma allesjäänud nooli laskeaja piirides. Võistkonnavõistluses võib
sellel ajal laskmisi sooritada võistkonna teised liikmed.
7.4.2.8. Väljalangemis- ja
finaalvõistluste ajal ei saa “vabaringiga” aga “kaotatud matšiga”
edasipääsenud võistlejad osaleda võistlusel. Neil on võimalus harjutada
harjutusväljakul või võistlusväljaku sellel osal, mis ei ole võistlustel
kasutusel (vt.3.19.1.5). Kui “kaotatud matš” toimub laskmise ajal, siis
võib laskja/ võistkond jätkata laskmist aga nende tulemusi ei arvestata.
7.4.2.9. Olümpiaringi
võitkonnavõistluses ei tohi ükski kolmest võistlejast lasta enne
laskeaja algus- või pärast lõpusignaali. Kui nii juhtub, tühistatakse
võistkonna kõrgeima tulemusega punktitabamus selles seerias.
7.4.3. Laskja ei tohi tõsta vibuga kätt
enne, kui laskeaja algamise signaal on antud.
7.4.4. Laskmine tuleb sooritada seistes ja
nii, et jalad on laskejoone mõlemal pool või selle peal, mingit tuge
kasutamata. Laskja, kes kasutab ratastooli, laseb toolis istudes.
7.4.5. Lastud noolt ei saa mingitel
tingimustel lasta uuesti. Noolt ei loeta lastuks, kui:
7.4.5.1. Nool kukub või toimub vale-lask
ning osa nooletorust lebab laskejoone ja 3m joone vahelisel alal ning
tingimusel, et nool ei põrganud tagasi matist.
7.4.5.2. Märkleht tuleb lahti, matt
kukub pikali või laguneb laiali (olenemata sellest, et see on kinnitatud
kohtunikku rahuldanud moel). Kohtunik peab võtma kasutusele kõik
abivahendid ning andma lisaaega laskmata jäänud noolte laskmiseks. Kui
vibumatt ainult vajub viltu, peab kohtunik otsustama edasiste toimingute
suhtes.
7.4.6. Kui laskja on laskejoonel, võib ta
vastu võtta mitteelektroonilist juhendamist abistajatelt, tingimusel, et
see ei sega teisi võistlejaid.
7.4.6.1. Olümpiaringi
võistkonnavõistluses võivad võistkonna kolm laskjat ja treener abistada
üksteist suuliselt olenemata kas nad on laskejoonel või ei ole. Laskmise
ajal võib treener juhendada ainult treeneriruudust.
7.4.7. Kõik proovinooled lastakse laskmise
juhi kontrolli all ja nende tabamuste tulemusi ei märgita üles (vt.3.17
Harjutus).
7.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL
7.5.1. Samasse matti võib üheaegselt lasta üks, kaks, kolm või neli
võistlejat.
7.5.1.1. Kui matti laseb kordamööda kolm
võistlejat, on laskmisjärjestus: ABC, CAB, BCA, ABC jne..
7.5.1.2. Kui matti laseb neli võistlejat
paaridena, on laskmisjärjestus: AB-CD, CD-AB, AB-CD, jne..
7.5.1.3. Kui kolm või neli võistlejat
laseb samaaegselt, tuleb asukohad laskejoonel omavahel kokku leppida. Kui
kokkulepet ei ole, siis esimesena matti loositud võistleja on vasakul,
järgmine võistleja on keskel, kolmas võistleja on paremal ning kui
võistlejaid on neli, siis kohad jagatakse eelnevaga vastavuses.
7.5.1.4. 80cm mitmik-tsenterlehte
laskmisel laseb iga võistleja oma tsenterlehte. Kolme võistleja korral
ühes matis laseb vasakpoolseim võistleja vasakpoolsesse alumisse
tsenterlehte, keskmine võistleja lasen keskel üleval olevasse tsenterlehte
ja parempoolne võistleja laseb paremal all olevasse tsenterlehte. Nelja
võistleja korral ühes matis laseb võistleja A laseb vasakpoolsesse
ülemisse tsenterlehte, võistleja B parempoolsesse ülemisse, võistleja C
vasakpoolsesse alumisse ja võistleja D parempoolsesse alumisse
tsenterlehte.
7.5.1.5. Laskmisjärjekorda võidakse
ajutiselt muuta nööri vahetuseks, oluliste paranduste tegemiseks
varustuses võikerge meditsiinilise hoolduse andmiseks. Kui laskja märkab
mingit viga varustuses olles laskejoonel, tuleb tal teha samm tagasi ja
kutsuda kohale kohtunik, kasutades selleks lippu või muud selleks
ettenähtud vahendit. Kui kohtunik on kontrollinud, et võistleja on
õigustatud lahkuma laskejoonelt, tuleb tal koos laskmise juhiga anda
laskjale võimalus lasta laskmatajäänud nooled enne kui antakse märguanne
märklehtede juurde minekuks ja tulemuste kirjapanekuks. Järellaskudest
tuleb teavitada (valjuhääldi kaudu). (vt. p. 7.4.2.4.) Ülalkirjeldatu ei
kehti punktis 7.4.2.7. nimetatud Olümpiaringi väljalangemis- ja
finaalringides.
7.5.2. FITA
välismaailmameistrivõistlustel:
7.5.2.1. Kvalifikatsiooniringis laseb kaks
või kolm laskjat samaaegselt ühte märklehte. Kahel pikemal distantsil
lastakse kuue noole seeriaid ja kahel lühemal distantsil lastakse kolme
noole seeriaid.
7.5.2.2. Olümpiaringi individuaalses
võistluses:
- Väljalangemis- ja finaalringi
esimeses matšis laseb diagrammis märgitud laskepaaride kõrgema
asetusega (kvalifikatsiooniringi põhjal) võistleja duellis vasakul
poolel. Võistleja vasak/ parem pool duellides järgib matš-asetuse
diagrammi (vt. raamat2, lisa1). Kasutatavad matid võistluste
etappideks määravad organisaatorid.
- 1/32- ja 1/16-väljalangemisringis
võib igasse matti lasta kaks võistlejat. 1/8-väljalangemisringis laseb
iga laskja eraldi matti. Kui nooled on lastud, siirduvad võistlejad
märklehtede juurde osalemaks tulemuste märkimises ja toomaks nooled
(vt. Võistluste korraldamise juhend).
- Finaalringis (individuaalne,
vaheldumisi laskmisel) laseb iga võistleja eraldi matti, kuid ei
siirdu laskmise järel märklehtede juurde. Igal laskjal peab olema
isiklik esindaja, kes jälgib tulemuste märkimist ja eemaldab nooled
märklehest. Nooled antakse laskjale tagasi järgmise kolme noole seeria
laskmise lõpetamisel.
- Üksikus, vahelduva laskmisega matšis
valib laskejärjestuse esimeseks seeriaks mündiviske (loosi) võitnud
võistleja. Laskmise järgnevate seeriate järjestus vaheldub vastavalt.
7.5.2.3. Olümpiaringi võistkonnavõistlus
(mõlemad võistkonnad lasevad samaaegselt):
- Võistkonda koosneb kolmes (3) või
neljast (4) võistlejast.
- Võistkonna kõik laskjad peavad olema
osalenud kvalifikatsiooniringis.
- Neljas (varu-) võistleja või
asendatud laskja peab ootama eraldi oma ruudus, mis asub treeneri
ruudu taga. Kui see võistleja on ratastoolis, siis võib ta oodata
laskejoonel treeneriruudu ees.
- Seeriate vahel võib laskjat vahetada,
mil iganes võistkond soovib.
- Väljalangemis- ja finaalringi
esimeses matšis laseb diagrammis märgitud paaride kõrgema asetusega
(kvalifikatsiooniringi põhjal) võistkond duellis vasakul poolel.
Võistkonna vasak/ parem pool duellides järgib matš-asetuse diagrammi
(vt. raamat2, lisa1). Kasutatavad matid võistluste etappideks määravad
organisaatorid.
- Mõlemad võistkonnad alustavad igat
seeriat oma kolme laskjaga ühemeetri joone taga. Alles siis, kui
laskmiste juht on andnud laskmise algussignaali ja käivitanud aja,
tohib esimene laskur ületada ühemeetri joone.
- Võistkonna kolm võistlejat lasevad
igaüks kolm noolt, millede laskmisjärjekord on nende omavalitud
järjekorras.
- Üks võistleja on laskejoonel laskmas,
kaks teist võistlejat ootavad ühe(1) meetri joone taga. Korraga tohib
olla ainult üks laskja ühemeetrijoonest eespool.
- Ratastoolis võistleja võib olla
laskejoonel kogu matši aja. Ta annab märku oma laskmise lõpetamisest
asetades vibu lapiti oma põlvedele (vt. FITA raamat2, lisa9-
invasportlased).
- Liikudes laskmisele ei või noolt
nooletupest välja võtta enne, kui alles laskejoonel.
- Nende reeglite rikkumisest tulenevaid
karistusi vt. p 7.8 ja korraldus-käsiraamatut märklehtelaskmise
välismeistrivõistlusteks.
7.5.2.4. Olümpiaringi võistkonna
finaalringid (lastes vaheldumisi):
- Mõlemad võistkonnad alustavad igat
seeriat oma kolme laskjaga ühemeetri joone taga.
- Mündiviskega otsustatakse, kumb
võistkond alustab esimese seeria laskmist. Nõrgema seeria tulemusega
võistkond alustab teist ja kolmandat seeriat. Kui tulemused on
võrdsed, siis laseb esimesena võistkond, kes alustas jooksvat matsi.
- Kui esimene võistkond on lasknud kolm
(3) noolt ja laskja liikunud tagasi üle 1-meetri joone, siis
peatatakse selle võistkonna aeg ning kelle näitab alles jäänud aega.
- Kui mati tabloo näitab esimese
võistkonna viimase noole tulemust, siis käivitub teise võistkonna aeg
ning nende esimene võistleja võib ületada 1-meetri joone laskmise
alustamiseks.
- Seda korratakse, kuni iga võistkond
on lasknud 9 noolt või nende laskeaeg on saanud otsa.
7.5.3. Olümpiaringid teistel turniiridel
7.5.3.1. Vt. p. 7.5.2. koos järgnevate
täiendustega:
- 1/8 Väljalangemisringis võivad
organiseeriad matti määrata 1 või 2 võistlejat. Nad peavad liikuma
märklehtede juurde tulemuste märkimisele ja noolte tagasitoomisele.
- 1/4 Finaalringis laseb ühte matti üks
võistleja. Organiseerijate otsustamisel võivad võistlejad lasta
üheaegselt. Sellisel juhul peavad võistlejad liikuma märklehtede
juurde tulemsute märkimisele ja noolte tagasitoomisele. Kui ei ole
piisavalt kellasid mõlema duell-laskmise aja mahajooksu näitamiseks,
peab laskmise juht kontrollima aega korraga mõlemale matšile.
- Kõigis teistes Finaaliringides
(individuaalmatšid vahelduvlaskmistega) laseb iga võistleja eraldi
matti ega liigu märklehe juurde tulemuste märkimiseks ega noolte
tagasitoomiseks. Iga laskja nimetab endale esindaja, kes kontrollib
tulemuste märkimist ning toob tagasi võistleja nooled. Nooled antakse
laskjale tagasi järgmise seeria laskmise lõpetamisel.
7.5.4. Ajalimiidid
7.5.4.1. Olümpiaringis võisteldes on,
vahelduvlaskmiste ajal, võistlejal võrdsete tulemuste ümberlaskmiseks
või tehnilise rikke tõttu antud järellaskudeks ühe noole laskmise jaoks
aega 40 sekundit.
7.5.4.2. Olümpiaringi
võistkonnavõistluste võrdsete tulemuste ümberlaskmises on võistkonnal
aega kolme noole laskmiseks (üks nool võistlejal) üks minut.
7.5.4.3. Kolme (3) noolelise seeria
laskmise jaoks saab kasutada kaks minutit.
7.5.4.4. Olümpiaringi
võistkonnavõistluse üheksa (9) noolelise seeria laskmise jaoks on aega
kolm minutit.
7.5.4.5. Kuue (6) noolelise seeria
laskmise jaoks on laskjal aega neli minutit.
7.5.4.6. Laskmisaega võidakse
erijuhtudel pikendada (vt. p. 7.7.2.6.).
7.5.4.7. Laskmiste aluse ja lõpu annavad
visuaalsed ja helilised signaalid:
7.5.4.7.1. Kolmkümmend (30) sekundit
enne laskmisaja lõppu tuleb anda hoiatusmärguanne, välja arvatud
Olümpiaringi finaalides, kui võistlejad lasevad vaheldumisi.
7.5.4.7.2. Kui laskeaega näidatakse
tahvlitega, toimitakse järgnevalt: kaks tahvlit asetatakse laskerühmi
eraldavale maa-alale nii, et tahvlite sama poolt (kas kollast või
musta/kollasetriibulist) näidatakse samaaegselt nii nais- kui
meesvõistlejatele. Musta/kollasetriibuline tahvlipool keeratakse ette
kui hoiatussignaal, et laskmisaega on järel 30 sekundit. Muul ajal on
alati kollane pool ees.
7.5.4.7.3 Kui laskmisaega näidatakse
tuledega, siis toimitakse järgnevalt, (välja arvatud Olümpiaringi
finaalringis):
PUNANE – Laskmise juht annab kaks
(2) helisignaali ja vastav laskevahetus siirdub ühiselt laskejoonele
(kas A, B, C või AB, CD või kõik neli võistlejad, kus vaja). Välja
arvatud Olümpiaringi võistkonnavõistlustel.
ROHELINE – Kui 20 sekundit eelmisest
signaalist (kõikides duellides aga 10 sekundit) on möödas, sütib
roheline tuli ja samaaegselt annab laskmise juht ühe helisignaali,
laskmiste alustamiseks.
KOLLANE – Kui laskeaega on järel 30
sekundit, süttib kollane tuli.
PUNANE – Näitab, et laskeaeg (vt. p.
7.5.4) on otsas ja samaaegselt antakse kaks helisignaali käskimaks
laskmine lõpetada isegi, kui kõik nooled ei ole lastud. Kõik veel
laskejoonel olevad laskjad peavad minema ootejoone taha. Järgmine
laskevahetus siirdub samaaegselt laskejoonele ootama rohelist tuld
ja üht helisignaali laskmise alustamiseks ja eelnev kordub kuni kõik
võistlejad on lasknud.
Kui lastakse kuue (6) noolega kaks kolme (3) noole seeriat, siis
korratakse enne tulemuste märkimist eespool kirjeldatud. Kui punane
tuli süttib kolme noole seeria, kuue (või kahe kolme noole seeria)
või üheksa noole (3x3 noolt võistkonnavõistluses) järel, olenevalt
lastud distantsist ja ringist, antakse kolm helisignaali ja laskjad
siirduvad märklehtede juurde tulemuste märkimiseks.
7.5.4.7.4. Kui kõik laskjad on
lahkunud laskejoonelt enne laskeaja lõppemist, peab laskmise juht
andma koheselt märguande (signaali) uueks laskevahetuseks või mattide
juurde minekuks.
7.5.5. Ükski võistleja ei tohi liikuda
laskejoonele ilma vastava signaalita.
7.5.5.1. Kakskümmend (20) sekundit peab
laskjatel olema aega laskejoone vabastamiseks ja järgmisel vahetusel
siirdumaks laskejoonele laskevahetuse alguses. Seda aega mõõdetakse
momendist, kui laskmise juht annab kaks (2) helisignaali ja sütib punane
tuli.
7.5.5.2. Individuaalsetel võistlustel
kordamööda lastes asuvad mõlemad võistlejad samaaegselt laskejoonele. 10
sekundi möödudes käivitab üks (1) helisignaal esimese võistleja 40
sekundilise ühe (1) noole laskeaja. Koheselt, kui nool on lastud ja
tulemus on teatavaks tehtud, käivitab üks (1) helisignaal teise
võistleja 40 sekundilise ühe (1) noole laskeaja. Nii jätkatakse kuni
kumbki on lasknud kolm noolt. Selline laskmisviis on kohustuslik FITA
meistrivõistluste finaalvõistlustel.
7.5.6. Kui, ükskõik mis põhjusel, laskmine
on katkestatud, lisatakse laskeaega. Olümpiaringide individuaalvõistlustel
antakse ühe (1) noole laskmiseks aega 40 sekundit, välja arvatud:
7.5.6.1. Maailmameistrivõistluste
olümpiaringi võistkondlikus võistluses seatakse ajanäidule katkestuse
momendil allesjäänud aeg ning sellele lisatakse viis (5) sekundit. Peale
seda jätkatakse laskmist.
7.5.6.2. Olümpiaringi võistkondlikus
võistluses kõikidel teistel turniiridel antakse ühe (1) noole laskmiseks
kakskümmend (20) sekundit.
7.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE
7.6.1. Märkijaks võib olla võistleja, kui matis on neid rohkem, kui üks.
7.6.1.1. Iga mati kohta määratakse üks
tulemuste märkija.
7.6.1.2. FITA-ringides 90m, 70m, 60m
distantsidel toimub märkimine iga teise kolme noole seeria järel või iga
seeria järel, kui lastakse kuue noole seeriaid.
7.6.1.3. 50m ja 30m distantsidel ehk kahel
lühemal distantsil toimub märkimine iga kolme noole seeria järel.
7.6.1.4. Tulemuste märkija märgib
tulemused arvestuskaardile vähenevas järjekorras nii, nagu laskja ise (või
tema esindaja vt. p.7.6.1.8.) ütleb oma noolte tabamused. Teised selle
mati võistlejad kontrollivad öeldud tulemusi ning erimeelsuste korral
kutsuvad välja määratud kohtuniku, kes teeb lõpliku otsuse.
7.6.1.5. Olümpiaringi väljalangemisringis
ütleb oma noolte tabamuste tulemused laskja ise ning tema paarisvõistleja
kontrollib iga noole tulemust. Erimeelsuste korral kutsuvad välja määratud
kohtuniku, kes teeb lõpliku otsuse. Kui märklehte laseb ainult üks laskja,
tuleb tulemuste ütlemist kontrollida kohtunikul.
7.6.1.6. Olümpiaringi võistkonnavõistluse
väljalangemisringis arvutatakse võistkonna üheksa noole tulemused kokku
summeeritult. Kõik laskjad võivad minna märklehe juurde, kuid ainult üks
loetleb võistkonna tabamuste tulemusi. Vastasvõistkonna üks võistleja
kontrollib iga noole tulemust. Erimeelsuste korral kutsuvad välja määratud
kohtuniku, kes teeb lõpliku otsuse (vt. ka p. 7.6.1.8.).
7.6.1.7. Olümpiaringi finaalringis
määravad noolte tabamusi ja tulemusi kõigepealt kaks (2) märkijakohtunikku
selles järjestuses, nagu nooli lastakse. Neid mitteametlikke tulemusi
kontrollib ja parandab, kui vaja võistleja esindaja, kui ametlik lõplike
tulemuste kirjapanek toimub märklehtede juures. Vastasvõistleja/
võistkonna esindaja kontrollib iga noole tulemust ja erimeelsuste korral
kutsuvad välja määratud märklehe kohtunik, kes teeb lõpliku otsuse.
7.6.1.8. Märklehtelaskmise võistlustel
võib võistleja delegeerida õiguse tulemuste märkimiseks ja noolte
tagasitoomiseks võistkonna kaptenile või teisele võistlejale samast matist
eeldusel, et ta ise sihtmärgijoonele ei liigu (nt invasportlane).
7.6.2. Noole tabamuse tulemus määratakse
selle punkti järgi, mille noole toru on märklehte jätnud. Kui nool
puudutab kahte värvi või värvitsooni vahejoont, loetakse tabamuse
tulemuseks kõrgema punktiväärtusega värvitsoon.
7.6.2.1. Enne, kui kõikide tabamuste
tulemused märklehel pole märgitud arvestuskaardile, ei tohi märklehte ega
nooli katsuda.
7.6.2.2. Kui matist või laskekoridori
maapinnalt leitakse rohkem kui kolm (või vastavalt seeriale kuus) samale
laskjale kuuluvat noolt või võistkonnal võistkonnavõistlusel rohkem kui
üheksa noolt, märgitakse tulemustekaardile ainult kolm (või vastavalt
kuus) nõrgemat ja võistkonnavõistluses üheksa nõrgemat tabamuste tulemust.
Kui sama asi kordub, võidakse kõne all olev laskja või võistkond
võistlustelt diskvalifitseerida.
7.6.2.3. Kui tükk märklehe tabamuste alast
puudub, kaasa arvatud värvitsoonide piirjooned ja värvide üleminekud, või
on noole puudutusest kõrvale murtud, tuleb tabamusi arvestada kujuteldava
ringjoone abil nii nagu oleks märkleht terve.
7.6.2.4. Noolte tabamuste jäljed märklehe
punktiväljadel tuleb alati sobivalt märkida, kui tulemused on märgitud ja
nooled välja tõmmatud.
7.6.2.5. Matti “uppunud” ja seeläbi mitte
nähtava noole tabamuse tulemuse otsustab alati kohtunik.
7.6.2.6. Kui nool tabab:
7.6.2.6.1. märklehte ja põrkab sellest
tagasi, märgitakse tabamuse tulemus märklehes leiduva mulgu või jälje
järgi eeldades, et eelnevad tulemused on märklehel märgistatud ja
tagasipõrganud noole tabamusekoht on äratuntav. Tagasipõrke toimudes
toimitakse järgnevalt:
- Kui matti laseb üks laskja, siis ta
jätkab seeria laskmist kuni lõpuni ning jääb peale seda laskejoonele
seisma ja tõstab üles lipu andmaks sellega märku kohtunikule.
- Kui matti laseb samaaegselt rohkem,
kui üks laskja, siis lõpetavad nad kõik laskmise ja jäävad
laskejoonele seisma üles tõstetud lipuga.
- Kui kõik võistlejad laskejoonel on
lõpetanud selles seerias oma noolte laskmise või laskmisaeg on läbi,
katkestab laskmise juht laskmise. Laskja, kelle nool põrkas matist
tagasi, siirdub koos kohtunikuga märklehe juurde, kus kohtunik
määrab tabamuse tulemuse, märgib selle üles ja märgistab noole
tabamusjälje märklehes. Sama kohtunik osaleb hiljem teiste noolte
märkimisel ja kindlustab põrketulemuse märkimise arvestuskaardile.
Kohtunik jätab tagasipõrganud noole mati taha seniks, kuni selle
seeria tulemused on üles märgitud. Kui võistlusväljak on jälle vaba,
annab laskmise juht signaali võistluste jätkamiseks neile
võistlejatele, kelle matis toimus tagasipõrge.
- Need võistlejad lasevad oma
katkestatud seeria lõpuni enne, kui jätkatakse teiste võistlejate
laskmist või tulemuste märkimist. Sellel ajal ei tohi laskejoonel
olla teisi laskjaid.
7.6.2.6.2. Kui nool jääb märklehte
rippuma, tuleb laskjal või selle mati laskjatel katkestada laskmine ja
teatada sellest kohtunikule lipuga. Kui teistel võistlejatel on laskmine
lõpetatud, siirduvad kohtunik ja laskja märklehe juurde, märgivad üles
tulemuse, märgistavad märklehes noole jälje ning panevad noole mati taha.
Enne kui võistlus jätkub normaalselt, lasevad selle märklehe
võistlejad/võistleja laskmatajäänud nooled. Asjaosaline kohtunik osaleb
kõne all oleva seeria tulemuste kirjapanekul.
7.6.2.6.3. Kui nool lendab matist
tervenisti läbi, siis eeldusel, et kõik noolejäljed on märgistatud ja
märgistamata noolauk on äratuntav, arvestatakse punktitulemuseks see
nooleauk märklehes.
7.6.2.6.4. Kui nool tabab teise noole
nokisse ja jääb sinna sisse kinni, on tema tulemus sama, kui noolel mida
ta tabas;
7.6.2.6.5. Kui nool tabab teist noolt ja
põrkab sellest märklehte, on tema tulemus selle järgi kuhu ta siis tabas.
7.6.2.6.6. Kui nool tabab teist noolt ja
põrkab sellest tagasi, on tulemus sama, kui noolel, mida ta tabas
eeldusel, et vigastatud noolt on võimalik kindlaks teha;
7.6.2.6.7. Kui nool tabab mõnda muud
märklehte, mitte laskja enda oma, arvestatakse nool möödalasuks;
7.6.2.6.8. Kui nool tabab märklehe
punktitsoonist väljapoole matti, arvestatakse nool möödalasuks.
7.6.2.7. Kohtunikud võivad tunnistada mati
tagant leitud noole matist läbilastud nooleks ja laskekoridoris maast
leitud noole tagasipõrganud nooleks. Kui märklehes on rohkem, kui üks
märkimata noolejälg, märgitakse laskjale tabamuse tulemus kõige madalama
tulemusega märkimata noolejälje järgi.
7.6.2.8. Kui Olümpiaringis põrkub nool
märklehest tagasi, läheb matist läbi või jääb sinna rippuma, ei katkestata
laskmist.
7.6.3. Laskmise juht peab kontrollima, et
peale tulemuste arvestuskaartidele ülesmärkimist ei oleks jäänud nooli
märklehtedesse, enne, kui antakse signaal laskmise jätkamiseks.
7.6.3.1. Kui see on kogemata juhtunud,
siis laskmist ei katkestata. Võistleja võib lasta selle seeria teiste
nooltega või siis lasta laskmatajäänud nooled kogu distantsi laskmise
järel. Sellisel juhul, ennem kui nooled eemaldatakse matist, peab kohtunik
kontrollima arvestuskaardil eelmisest seeriast matti unustatud noolte
tulemusi.
7.6.3.2. Kui sportlane on unustanud oma
nooled näiteks maha mattide juurde, saab ta lasta järgmise vahetuse
kasutades tagavaranooli, eeldusel, et ta on sellest teavitanud kohtunikku
enne laskmise algust.
7.6.4. Tulemuste märkija ja laskja peavad
allkirjastama arvestuskaardi tõendusena sellest, et kaardile märgitud
tulemused on kõne all oleva laskja saavutatud ja õiged. Kui tulemusi on
märkinud võistleja, siis peab mõni teine samasse matti lasknud võistleja
allkirjastama tema kaardi.
7.6.5. Kui on lastud võrdsed tulemused,
määratakse paremus järgmises järjestuses:
7.6.5.1. Võrdsete tulemuste puhul kõikides
ringides, välja arvatud allpool toodud (7.6.5.2) juhtudel: Individuaal- ja
võistkonnavõistluses:
- enim 10-punktilisi tabamusi (k.a.
sisemised 10-ed);
- enim X-kümneid (sisemine 10);
- kui needki on võrdsed, jääb laskjate
üldjärjestuskoht samaks, va. juhtudel, kui märgitakse järjestust (nt
matš-asetuse diagrammis) ning neil juhtudel määratakse järjestus
liisuheitmisega.
7.6.5.2. Võrdsete tulemuste korral,
otsustamaks edasipääsu väljalangemisringi või edasiminekut võistluste
ühelt etapilt teise või medalite jaotamist, viiakse läbi ümberlaskmine (ei
arvestata 10-punkti tabamusi ega X-de arvu).
7.6.5.2.1. Individuaalvõistlustel:
- lastakse ühe (1) noole
ümberlaskmist (maksimaalselt kolm korda);
- kui ka kolmandas ümberlaskmises on
tulemus sama, otsustab võitja keskpunktile lähemale lastud nool;
- viimase variandina jätkatakse ühe
(1) keskpunktile-lähemale-noole laskmist, kuni selgub võitja.
7.6.5.2.2. Võistkonnavõistluses:
- lastakse kolme (3) noole seeriad
(iga laskja üks nool seerias), maksimaalselt kolm korda;
- kui ka kolmandas ümberlaskmises on
tulemus sama, võidab võistkond, kelle nool on lähemale keskpunktile;
- kui lähimad nooled on ühekaugusel
keskpunktist, siis vaadatakse teist (või kolmandat) lähimat nool;
- kui kolmandana lähimad nooled on
ikkagi samal kaugusel, lastakse uus kolme (3) noole ümberlaskmine
(iga laskja üks nool) ja vajadusel vaadatakse ka keskpunktile
lähemale lastud noolt, kuni selgub võitja;
- ajalimiit võistkondlikus
ümberlaskmises on 1/3 ametlikust võistlus ajalimiidist (s.o. 1
minut).
7.6.5.2.3. Võrdsete tulemuste korral,
edasipääsu otsustamiseks väljalangemisringidele, sooritatakse
ümberlaskmine distantsil, mida lasti viimati. Ümberlaskmine
sooritatakse kohe, kui kvalifikatsiooniringi tulemused on kinnitatud.
30m distantsil teostatakse see järgmiselt:
- Individuaalvõistlusel laseb üks
võistleja ühte neutraalset matti võistlusväljaku keskel;
- Kui individuaalvõistluses
kasutatakse mitmik-tsenterlehti, siis laseb võistleja sama
positsiooni märklehte (kas A, B, C või D), mida ta laskis ennem;
- Võistkondlikus võistluses
eraldatakse igale võistkonnale eraldi matt võistlusväljaku keskel
ühe märklehega või kolmnurkse asetusega kolme 80cm tsenterlehega.
Viimasel juhul valivad võistkonna liikmed ise, millisesse märklehte
keegi neist laseb.
7.6.5.2.4. Kuni ümberlaskmiste
ametliku väljakuulutamiseni peavad võistlejad jääma võistlusväljakule.
Võistleja, kes ei kohal ümberlaskmiseks, kuulutatakse matš kaotajaks.
7.6.6. Tulemusjärjestuse koostamine
maailma meistrivõistlustel järgib ülalolevaid protseduure aga võistlejad,
kes olümpiaringis välja langesid ent omavad võrdseid tulemusi,
järjestatakse vastavalt punktile 7.6.5.1 (vt. Korralduskäsiraamat
välismaailmameistrivõistlusteks, lisa II).
7.6.7. Tulemusjärjestuse koostamine
teistel turniiridel järgib ülalolevaid protseduure aga võistlejad, kes
olümpiaringis välja langesid ent omavad võrdseid tulemusi, loetakse
võrdseteks ning järjestatakse samadele kohtadele (ilma võrdlemata 10-id ja
X-e).
7.6.8. Turniiri lõppedes peab Orgkomitee
andma täieliku tulemuste nimekirja kõikidele osalistele: võistlejad,
võistkonna kaptenid, nõukogu liikmed, kongressi liikmed (kes osalesid),
kohtunikud ja laskmiste juht.
7.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS
7.7.1. Võistluste organisaator peab määrama laskmise juhi, kes peaks olema
kui võimalik, kohtuniku kvalifikatsiooni omav isik. Ta ei tohi osaleda
võistlustel laskjana. Vastavalt võimalustele võib määrata laskmiste juhile
ka abilise.
7.7.2. Laskmiste juht peab sisse seadma ja
rakendama kõiki turvameetmeid, mida ta peab vajalikuks. Tema kohustused
peavad sisaldama kontrolli järgneva üle:
7.7.2.1. Kontrollida ja juhtida laskmist,
ajakontrolliseadmete kasutamist ja laskmise järjekorda.
7.7.2.2. Kontrollida valjuhääldite
kasutamist ja fotograafide liikumist ning kindlustada, et laskjaid ei
oleks häiritud.
7.7.2.3. Kontrollida, et pealtvaatajad
püsivad neile ettenähtud alal.
7.7.2.4. Laskmise juht võib katkestada
laskmise andes seeria (vähemalt 5) helisignaale. Katkestuse järel antav
üks helisignaal tähendab luba laskmise jätkamiseks.
7.7.2.5. Võistleja saabudes
võistluspaigale, kui võistlus on juba alanud, ei saa ta lasta puudutud
seeriates juba lastud nooli. Vaid siis kui laskmise juht aktsepteerib, et
võistleja hilinemine tulenes võistlejast olenemata põhjustel, saab
võistleja lasta puuduvad nooled. Neid järellaske sooritatakse siis, kui
laskmine antud distantsil on lõppenud ja võistleja võib lasta mitte
rohkem, kui 12 noolt. Järellaske ei saa lasta väljalangemisringis ja
finaalringis.
7.7.2.6. Eriolukordadel võib laskmise
juht, konsulteerides kohtunikega, pikendada ajalimiiti. Kui laskmisaega
pikendatakse tuleb sellest teavitada laskjaid ennem, kui pikendust
rakendatakse. Lõplik protokoll peab sisaldama märkust laskmisaja
pikendamisest ja seda tinginud asjaoludest. Kui kasutatakse ajakontrolli-
ja selle märguandeseadmeid, peab viimase 30 sek. märguanne püsima
muutumatuna.
7.7.3. Laskja tohib vinnastada vibu, ilma
nooleta või noolega, ainult laskejoonel seistes. Vibu võib koos noolega
vinnastada ainult märklehtede suunas ja laskja peab olema kindel, et
märklehtede ees ega taga ei ole kedagi.
7.7.3.1. Kui laskja nool lendab vibust
vibu vinnastades enne võistluste algust või distantside vahepeal, kas
kavatsetult või mitte, loetakse nool kuuluvaks järgmisse laskmisele
tulevasse võistlusseeriasse.
7.7.3.2. Tulemuste märkija teeb sellest
märke kõne all oleva laskja arvestuskaardile ja märgib selle seeria
kõikide tabamuste tulemused (3,6 või 9 noolt nagu vaja) kuid kõrgeima
tabamusega noole tulemus tühistatakse. Kohtunik ja kõne all olev laskja
kinnitavad allkirjadega tulemuse tühistamise.
7.7.4. Kui laskmine käib, tohivad
laskejoonel olla ainult selles vahetuses olevad laskjad.
7.7.4.1. Teised peavad koos varustusega
ootama ootejoone taga. Kui võistleja on lasknud oma nooled, peab ta
koheselt siirduma ootejoone taha. Võistleja võib laskejoonele jätta oma
tabamuste vaatamise teleskoobi tingimusel, et see ei ole takistuseks
teistele võistlejatele.
7.7.4.2. Olümpiaringi
võistkonnavõistlustel tohib laskejoonel olla korraga vaid üks laskja
võistkonna kohta, teised kaks ootavad ühemeetri joone taga laskevahetuses
oleva laskja siirdumist kõne all oleva joone taha (vt. p. 7.5.2.3.
ratastoolis võistleja).
7.7.5. Mitte ükski võistleja ei tohi
puudutada teise võistleja varustust ilma asjaomase loata. Tõsised juhtumid
võivad viia karistuseni.
7.7.6. Suitsetamine ei ole lubatud
võistlejate territooriumil ega selle ees.
7.7.7. Laskja ei tohi vinnastada vibu
sellisel viisil, millest võib, kohtuniku arvates, olla oht vibu kogemata
lahti minnes noole lendamiseks turvaalast väljapoole või üle muu
turvaseade (võrgu, seina jms.). Kui ta ikkagi jätkab laskmist kõne all
oleva stiiliga, siis julgeoleku huvides käsivad peakohtunik ja/või
laskmise juht teda koheselt laskmine lõpetada ja lahkuda
võistlusväljakult.
7.8. REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED
Punkti all on esitatud koond rakendatavatest karistustest võistlejatele ja
ametnikele, kui nad ei järgi FITA reegleid või lepinguid
7.8.1. Käitumisreeglite eiramise järgne
diskvalifitseerimine (vt FITA raamat2, p. 7.8.1)
7.8.2. Noole lasketulemuse tühistamine
(vt. FITA raamat2, p. 7.8.2)
7.8.3. Võistkonna karistused (vt. FITA
raamat2, p. 7.8.3)
7.8.4. Hoiatused (vt. FITA raamat2, p.
7.8.4)
7.9. KOHTUNIKE TEGEVUS
7.9.1. Kohtuniku põhiülesandeks on kindlustada võistluste vastavus
võistlusmäärustikule ning kõigi võistlejate võrdne kohtlemine.
7.9.1.1. Vähemalt üks (1) kohtunik peab
olema kümne (10) mati kohta, välja arvatud turniiridel, kus võistlus
viiakse läbi vastavalt punktile 3.11.1. Kohtuniku ülesanded on järgmised:
7.9.1.2. Kontrollida väljakut, selle
võistlusdistantse ja teisi mõõte ning märgistusi; kontrollida mattide ja
märklehtede mõõtmeid; kontrollida märklehtede kinnitust nõutavale
kõrgusele; kontrollida, et märklehtelaskmise matid on õiges ja ühises
kaldes.
7.9.1.3. Kontrollida võistlusväljaku
varustus.
7.9.1.4. Kontrollida võistlejate varustust
enne võistlusi (aeg selleks näidatakse võistluste juhendis) ja igal ajal
ka võistluste jooksul.
7.9.1.5. Kontrollida laskmiste teostamist.
7.9.1.6. Kontrollida tulemuste märkimist.
7.9.1.7. Kinnitada tulemuste märkimist
väljalangemis- ja finaalringides.
7.9.1.8. Nõu pidada laskmise juhiga
laskmist puudutavates üleskerkivates küsimustes.
7.9.1.9. Käsitleda esilekerkivaid
erimeelsusi ja kaebusi ning vajadusel edastada need
apellatsioonikomisjonile.
7.9.1.10. Koostöös laskmise juhiga
katkestada laskmine tulenevalt rasketest ilmastikutingimustest,
elektrikatkestustest või õnnetusjuhtumist. Siiski peab esmajärguliselt
püüdlema, kui see üldse on võimalik, lõpetada iga päeva programm samal
päeval.
7.9.1.11. Käsitleda võistkondade juhtide
tehtud kaebused ja nõuded ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed.
Kollektiivse otsustamise puhul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega.
Häälte võrdsel jagunemisel on peakohtunikul kaaluhääl;
7.9.1.12. Tegeleda laskmise juhtimist ja
võistlejaid puudutavate kaebustega. Need tuleb esitada kohtunikele
viivitamata, kuid siiski enne auhindade jagamist. Kohtunike või
apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik.
7.9.1.13. Kindlustada, et võistlejad ja
ametnikud järgivad FITA reegleid, samuti kohtunike antud juhendeid ja
otsuseid.
7.10. ERIMEELSUSED
7.10.1. Märklehtelaskmise
välisvõistlustel, kui küsimuse all on noole tabamuse punktiväärtus, võib
vibumati iga sportlane pöörduda kohtuniku poole aga peab seda tegema
ennem, kui nooled on märklehest välja tõmmatud.
7.10.1.1. Kohtuniku otsus on lõplik.
7.10.1.2. Kui arvestuskaardil avastatakse
märkimisviga, siis võib paranduse teha ennem, kui nooled on märklehest
välja tõmmatud, kuid esmalt tuleb märklehe juurde kutsuda kohtunik, kes
siis paranduse õigust ka oma allkirjaga kinnitab. Kui tulemuste märkimises
esineb muid erimeelsusi, tuleb asi anda kohtuniku lahendada.
7.10.1.3. Kui võistlusväljaku varustus on
defektne või on märklehed liialt kulunud või teisiti kasutamatud, võib
võistleja või võistkonna kapten pöörduda kohtuniku poole varustuse
väljavahetamiseks või parandamiseks.
7.10.2. Laskmise juhtimist või võistlejate
käitumist puudutavad kaebused tuleb esitada kohtunikele enne võistluste
järgmise osa algust.
7.10.2.1. Märkused igapäevaselt
avaldatavate tulemuste kohta tuleb viivitamata esitada kohtunikule
teadmiseks ja enne auhindade jagamist tuleb jätta aega võimalike
paranduste tegemiseks.
7.11. KAEBUSED
7.11.1. Kui võistleja ei ole rahul
kohtunike otsustega, võib ta (va. p. 7.9.1 toodud juhtumil) esitada
kaebuse vastavalt punktile 3.13 võistluste apellatsioonikomisjonile
lahendamiseks. Auhindasid, milliseid tehtud protest võib mõjutada, ei tohi
välja jagada enne protesti käsitlemist ja otsuse tegemist
apellatsioonikomisjoni poolt.
|
