Kas lubaksid noorel vibutüdrukul lasta oma pealael asuvat õuna?
(Õhtuleht)
16aastane Reena Pärnat tegi talvel omapärase kübaratriki, tulles nii
Eesti, Läti kui ka Leedu täiskasvanute sisemeistriks. Kas Robin Hood on taas
sündinud ja naisekehasse pugenud?
Treener Raul Kivilo sõnul on sportvibu klassis
võistlev piiga lootustandev, kuid Šveitsi rahvajutust pärineva kangelase Wilhelm
Telli trikki – vibukütt lasi noole läbi poja pealelaele asetatud õunast –
juhendaja enda nahal katsetada veel ei lubaks.
"Praegu mitte. Reena laseb küll täpselt, aga ei
oska veel hästi sihikut korrigeerida," muigab Järvakandis vibusporti edendav
Kivilo, kes ise osales nii Barcelona kui ka Atlanta olümpial. "Mõni aasta veel,
siis pole probleemi!"
Aga Pärnat ise? Kas neiu julgeks sellist tempu
proovida näiteks 18 meetrilt, mis on distantsiks sisevõistlustel? "Arvan, et
saaksin pihta küll, aga ei julgeks," tunnistab viimasel aastal jõudsalt arenenud
vibukütt, et inimese suunas lastes võiks käsi värisema hakata. Hüva, jätame
sellised õõvastavad trikid muistenditesse.
Tädi medalid tõid vibusporti
Vibusporti armus Pärnust pärit Pärnat kaheksa
aastat tagasi. "Mu tädi (Katrin Froš – M. R.) võitis kord ühel päeval viis
medalit, me vaatasime vennaga: vau, nii palju medaleid! Tahaks ka!" meenutab
Pärnat, kes poleks osanud uneski näha, et kerkib nõnda ruttu naiste seas
poodiumi kõrgeimale astmele. "Leedu võistlusel ei osanud veel midagi oodata,
järsku avastasin end finaalist. Lätis kah. Eesti meistrivõistlustel juba lootsin:
ehk tuleb jälle esikoht…"
Klubivahetus šokeeris alguses
Milline kolmest medalist kõige ilusam on? "Eesti
oma meeldib kõige rohkem, kõige suurem ja kirjum," leiab Pärnat, kes kuni
eelmise sügiseni harjutas Pärnus Leili Kuke käe all. Siis leidis Reena koos isa
Arne Pärnatiga, et tahavad vibusporti tõsisemalt võtta. Mindi Kivilo jutule ning
aasta lõpus saigi klubivahetus teoks. Nüüd käib ta kaks korda nädalas Pärnust
Järvakandis Ilvese klubis harjutamas, seal lihvib ta oskusi ka koolivaheaegadel.
Samuti on märklaud püsti Pärnu lähedal maakodus, kus tulevikutegija saab
iseseisvalt harjutada.
"Pärnus treenisime hoopis teisiti," võrdleb
Pärnat. "Läksime platsile ja hakkasime laskma. Siin tehakse palju rohkem
üldfüüsilisi harjutusi – jooksmist ja kätekõverdusi. Talvel käisime suusatamas."
Just neid harjutusi nimetab nääpsuke Pärnat
kõige ebameeldivamaks, aga mis teha – tippu teisiti ei pääse. Kasvanud on ka
laskekoormus: nüüd saadab ta päevas märgi poole teele 200-300 noolt.
"Kui Reena meile tuli, oli ta üsna šokeeritud,
et tehakse nii palju trenni ja kõigil on veel rõõmsad näod peas," muheleb Kivilo,
kes lootiski, et Pärnat suudab sisevõistlusel vanematele naistele kannale astuda.
"Seal on ässasid torkida lihtsam – lühike distants, pole tuult, kõik lasevad
hästi."
Kas Eesti meistri-võistlused või EM?
Üks tänavune eesmärk jäi kõige napimalt täitmata
– Pärnat jäi katsevõistlustel esimesena ilma kohast noorte olümpial. Võimalus
ebaõnnestumine korvata avaneb juba järgmisel nädalal, kui Saksamaal peetakse
kadettide ja noorte EM, aga…
"Eesti Vibuliit otsustas sel aastal koondist
noorte EMile mitte välja viia. Sel ajal peetakse Eesti noorte meistrivõistlusi,"
tõdeb Kivilo. "Mina pean EMi hooaja tähtsaimaks võistluseks ja noored on selleks
valmistunud. Otsustasime, et meie klubi viib oma paremad siiski EMile. Saime
selleks ka liidult loa. Nõnda jääb Eesti meistrikuld Reenal sel aastal saamata,
kuid leian siiski, et õigem on kätt proovida suurvõistlustel."
Hiljuti viis EMil medalit jahtiv Pärnat
kadettide vanuseklassi FITA-1 harjutuse Eesti rekordi 1286 silmani, nüüd sihib
piiga ilusat ümmargust tulemust – 1300.
Mis sai sombreerodes piigadest?
Nelja aasta eest naasid Eesti vibutüdrukud
Mehhiko MMilt ilusate sombreerode ja kaunite tulemustega: Liis Varik oli
kadettide hulgas viies, Anneli Preimann ja Bessi Kasak juunioride seas 7. ja 13.
Samal aastal üllatas Kasak veel ka täiskasvanute EMi 9. kohaga. Mis neist saanud
on?
Tallinna kehakultuuri õppima läinud Kasak pole
viimased kaks aastat tipptasemel spordiga tegelenud. Ka ema Aune Variku käe all
harjutava Liis Variku tulemused kipuvad edenemise asemel tegema pigem vähikäiku.
Kõige paremini on läinud Preimannil, kes liigub
Londoni olümpia kursil – mullu tuli ta täiskasvanute MMil 27. kohale,
olümpiakoha lunastamiseks tuleb 2011. aasta MMil mahtuda 35 sekka. Kivilo
tunnistas, et ala seisukohast oleks olümpiale pääsemine eluliselt vajalik,
kolmel viimasel korral pole see õnnestunud. "Eks EOK ka vaatab, et kaua me neid
toetame," mõtiskles Kivilo, kelle sõnul aitaks vibulaskmise pildile tagasi üks
ere tulemus. "Ootaks midagi teravat. Medalit on vaja! Aga ega see lihtne ole,
pole meil ju medalivõitjaid ees, kelle kogemustest õppida. FITA platsiharjutuses
pärinevad viimased medalid 70ndatest."
Mati Hiis
|