|
Eesti vibulaskmisest polnud kümmekond aastat
suurt midagi kuulda, kui järsku tuli 17-aastane Bessi Kasak tänavusel EM-il
üheksandaks. Järvakandi neiu on korraga nii lapsemeelselt lõbus kui ka sportlikult
tõsine.
Eesmärki teab Bessi ammu: "Mõtlen ainult olümpiale.
Võin juba kahe aasta pärast Pekingisse saada. Kui täiskasvanute MM-il 32 hulka tulen."
Esialgu on Bessil ees juunioride MM Mehhikos, kuid sealsete eesmärkide kohta ei taha
ta midagi lubada.
Kui küsida Bessi käest, milline peaks olema õige
vibulaskja iseloom, üllatab neiu vastusega: "Ülbe. Et tahaksid iga hinna eest
võita. Ei oska öelda, kas vibulaskja peab olema vaikne. Ma pole koolis ja kodus
sugugi rahulik. Aga võistlustel närvi minna ei tohi."
Kiire laskmine aitab tuulise ilmaga
Kasaku juhendaja Raul Kivilo rõhutab Bessi töötahet.
"Andekas on ta ka, üldse spordi peale. Ta oli suusatamiseski maakonna meister. Põhiline
on siiski selles, et noored ei viitsi tihti trenni teha, Bessiga pole probleeme,"
räägib Kivilo.
Võistlustel on Bessi suur pluss kiire laskmine. "Kuue
noole peale antakse neli minutit, kuid ma ei kuluta seda aega. Käe sees on selline
tehnika, et lasen kiirelt. Tuulega saan eelise, sest teised jäävad ajahätta," selgitab
Bessi.
Ka EM-il puhus päris kõva tuul. "Esimeses ringis võitsin
seeria isegi 90 punktiga (maksimum on 120 – toim.), sest tuul niivõrd häiris. Pärast läks
paremini, kuid kaheksandikfinaalis 104st võiduks ei piisanud," meenutab Bessi. 104st oli
siiski kasu – parima tulemusega kaotanu ehk Kasak sai 9. koha.
Jan ja Robertus käivad võistlustel kaasas
Võistlustel käib Bessi vibukotiga, mille küljes ripuvad
talismanid – tosin karvast pisiloomakest. "Neid on kingitud ja olen ka ise ostnud. Kaalu
nad suurt ei lisa, küll ma jõuan kanda," räägib neiu. Koti külge on ka kleebitud kolme
Real Madridi jalgpalluri pilt, keskel David Beckham. "Ta on mu lemmik," ütleb Bessi
naerdes.
Loomakesed pole seotud ebausuga. Pigem on Bessil vaja
reisikotti panna kaisuloomad, et end võistlusel hästi tunda. "Nad on Jan ja Robertus.
Siga ja koer, või on ta hoopis karu," räägib ta kaisuloomadest.
Järvakandi on Eesti tuntuim vibulaskmiskeskus. Pole
ime, et seal sündinud neiu selle ala valis. "Elan staadioni lähistel. Kui sõbranna
läks trenni, tahtsin ka tulla," selgitab Bessi. "Ema tegi noorpõlves kergejõustikku,
aga mitte nii tõsiselt nagu mina praegu vibulaskmist."
Igal koolipäeval ärkab enne kuut
Septembrist alates peab Bessi igal koolipäeval ärkama
veidi enne kuut, et hommikune trenn läbi teha. Umbes poolteist tundi laskmist ning
pärastlõunal veel paar tundi. Lisaks käivad vibulaskjad iga päev jooksmas ja kolm korda
nädalas jõusaalis.
"Olen varase ärkamisega harjunud," ei tee Bessi raskustest
numbrit. "Kui tulebki tüdimus peale, siis mõtlen kohe, mille nimel ma pingutan."
"Vibulaskja treening on kindlasti erinev kaugus- või
kõrgushüppaja omast, aga füüsilist ettevalmistust läheb ikka vaja," lisab Kivilo.
"Kui seisad võistlustel kuus tundi päevas püsti, tuleb ka jalgadele harjutusi teha.
Peab olema ka tugev selg, vastupidavus ja reaktsioonikiirus. Ning muidugi terav silm.
Kui sa ikka korralikult ei näe, sinust vibulaskjat ei tule."
Kooli kohta ütleb Bessi, et natuke läheb. "Raske on,
tuleb töid järele teha. Nüüd lähen jälle kolmeks nädalaks Mehhikosse."
Tabaks õuna nagu Wilhelm Tell
Vibulaskjaid võrreldakse tihti Wilhelm Telliga, kes poja
peas seisvat õuna tabas. "Või Robin Hoodiga," teab Bessi lisada. "Ise arvan, et 30 meetri
pealt saaksin õunale kindlasti pihta. 70 meetri pealt võiks ka tabada, aga mitte iga
kord."
"Me ei mõtle Tellile või Hoodile, sest nad olid parajad
kobakäpad," arvab Kivilo. "Tol ajal sportvibu polnud, lasti sihikuta."
Praegu vajavad tippupürgijad sellist vibu, mis maksab
koos noolte ja muu lisavarustusega umbes 50 000 krooni. "Klubi ostab vibu ainult algajaile.
Kes aga tahavad maailma tasemel laskeriista, peavad ise raha välja käima," selgitab
Kivilo.
Treeneri sõnul peaks Eesti koondislasel olema vähemalt
kaks vibu, kuid rahakott ei võimalda. Ka Bessil on ainult üks. "Vibu maksab palju
põhjusel, et kaal ja tõmbepikkus sätitakse täpselt sportlase vajaduse järgi. Teine
vibu läheks siiski poole vähem maksma, sest uusi nooli ja kotte pole vaja. Juhtub vibu
võistlustel katki minema, on läbi, sest teise sportlase laskeriist ei sobi," räägib
Kivilo.
Bessi tõmbab vibu vinna 33-naelase jõuga. Mida number
tähendab, neiu ei tea. "See on umbes viisteist kilo ja tähendab tõmbejõudu," teab Kivilo.
"Pole nagu väga suur number, ent pead seda tegema 400 korda päevas ning täpselt sihtima.
Kui liigutad sentimeetri, siis 70 meetri pealt ei taba nool isegi märklauda," räägib
Kivilo.
Bessi Kasak
Sündinud: 5. juuni 1989
Elukoht: Järvakandi
Haridus: õpib Järvakandi Gümnaasiumi 11. klassis
Mõõdud: 165 cm, 55 kilo
Treener: Raul Kivilo
FITA-1 (neli distantsi, 144 noolt) isiklik rekord: 1264
Parimad saavutused: täiskasvanute EMi 9. koht, juunioride
uroopa karikavõistluste etapi 4. koht
Bessi kaheksa märksõna
SL Õhtuleht palus Bessi Kasakul vastata kaheksale
märksõnale, et tema spordivälisest elust aimu saada.
1. Raamatud | Ainult kohustuslik kirjandus.
2. Matemaatika | Oskan, aga mitte eriti hästi. Nelja
peale vean välja.
3. Televiisor | Vähe vaatan. Tahaks mõnda saadet näha,
aga õhtul on vaja õppida.
4. Reisimine | Väga meeldib, et saab võistluste ajal
ringi käia. Lennusõitu kannatan ka hästi.
5. Magustoidud | Söön meelsasti, aga mitte palju. Nii
puuvilja kui kooke.
6. Õhtukleit | Pidudel panen selga. (Hiljem näitab
Bessi vibusaalis fotot, kus ta sportlaste aastalõpupeol musta kleiti kannab.)
7. Bikiinid | Rannad on mõnusad, aga käin bikiinides
ainult soojade maade võistluste ajal. Pärnusse pole mitu aastat jõudnud.
8. Poisid | Nende jaoks pole aega.
Vibulaskmine varjusurmast väljumas
Eesti vibulaskmise kõrgaeg oli 70ndatel, kui Eve Suits,
Virve Holtsmeier ja Mati Vaikjärv NSV Liidu koondisse kuulusid. Holtsmeier tuli 1975
naiskondlikuks maailmameistriks ja valiti Eesti parimaks sportlaseks.
90ndatel jõudis kahel korral olümpiale Raul Kivilo. Kuigi
praegu on ta treener, teeb võistlustel noorematele ära. Naiste seis annab rohkem lootust.
"Viimase kümne aasta kohta võib öelda, et vibulaskmine oli varjusurmas," nõustus Kivilo.
"Kui ala kandepind laienes, Eesti taandus. Nüüd oleme müürist jälle läbi pressinud."
Kasakuga peaaegu sama häid tulemusi näitab tema eakaaslane
Anneli Preiman. "Kodus on nad võrdsed, välisvõistlustel Bessi parem. Miks nii, seda on veel
noorte sportlaste kohta vara arvata," ütles Kivilo.
Järvakandi Ilves moodustab 80% Eesti koondisest. "Kahju,
et Pärnu on vibukaardilt kadunud," lisas Kivilo. Olümpiakandidaatideks esitati tänavu Taavi
Ennemuist ja Siret Luik. Nüüd täitis ka Kasak olümpianormi.
|
